Projektid

Toiduteema toetab ühenduste arengut

Suve lõpul saime rõõmusõnumi Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt: täies mahus ehk 19 886,02 eurot saab toetust Urvaste Külade Seltsi projekt „Organisatsioonide ühine tootearendus piirkonna jätkusuutlikkuse nimel“.

Rõõm on seda suurem, et taotlejaid oli tervelt 105 (pärast tehnilise kontrolli läbimist 91) toetust jagus aga vaid 17 projektile üle Eesti.

Projekti eesmärk on kohalikust toorainest toodete väljatöötamise abil suurendada piirkonna mittetulundusorganisatsioonide tegutsemisvõimekust, samuti tõsta Urvaste tuntust üldiselt ning turismi ja kogukonnaettevõtluse huviliste sihtkohana.

Projekt kestab septembrist 2016 kuni novembri lõpuni 2017, selle käigus töötame välja Urvaste koguduse õunatooted (näksid ja limonaad), et vana õunaaia baasil luua piirkonnas lisaväärtust ning suurendada koguduse tegevuse majanduslikku jätkusuutlikkust. Samuti on Pokumaa metsamarjadel põhinev maiuste arendus üks osa siinsete elanike väärtushinnangutest ja piirkonna kuvandi loomisest.

Projektiga viime ellu üht Urvaste seltsimaja arengueesmärki: saada aastaks 2020 jätkusuutlikuks ja tunnustatud aktiviseerimiskeskuseks. Kuigi antud tegevused ei ole suunatud otseselt Urvaste Külade Seltsi tegevusvõimekuse tõstmisele, on kaudne kasu kasvanud kompetentsi ning ühise tootearenduse ja müügivõrgustiku kujul märkimisväärne.

Teatavasti saavad vabaühendused sageli tegutseda ainult tänu projektitoetustele, liikmemaksudele või inimeste vabatahtlikule panusele. Aga kõik projektid saavad ükskord otsa ja kõik eestvedajad väsivad. Et Urvaste Külade Seltsi püsikulusid aitab katta kamategu, tekkis selle ettevõtmise ühel vedajal Airi Hallik-Konnulal vahepeal Pokumaa juhatajana töötades suur soov sealsete metsamarjadele väärindamiseks . Ikka see toiduteema! Ja kui siis näed veel kevadist õitemerd Urvaste koguduse õunaaias, on selge, et see aed võiks koguduse tegevust toetada ja Urvastet tutvustada palju rohkem kui ta seda praegu teeb. Uute toodete loomisel löövad lisaks Urvaste Külade Seltsi liikmetele Airile, Mariinale, Urvele jt kaasa kunstnik Epp Margna, šokolaadi- ja jäätisemeister Aivo Alev, EMÜ Polli aiandusuuringute instituut ja muidugi Pokumaa ning Urvaste koguduse rahvas.

KYSK-Sisemin_logo_KodYhisk_toetuseks

Meie teised projektid 2016

Sel aastal on Urvaste Külade Selts juba ellu viinud 4 pisemat projekti.

Milleks oleme projektitoetusi siis kasutanud? Kultuurkapitalilt saime veebruaris 300-eurose toetuse Urbanipäeva laada kultuuriprogrammi jaoks ning maikuus 500 eurot Võrumaa pikamaajooksude sarja kuuluva ümber Uhtjärve jooksu korraldamiseks.

Urbanipäeva laada ja Uhtjärve jooksu korraldamist toetas 1500 euroga ka Urvaste vald. Samuti paljud-paljud laadakülalised ja jooksjad (osavõtt Uhtjärve jooksust on tasuline neile, kes ei ela Urvaste vallas).

  1. aasta sügisesest Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) taotlusvoorust saime 423,9 eurot pühendusega vabaõhu-koolipingi tellimiseks, mille avamisega tähistasime tänavu 3. juulil kunagise koolijuhi ja kultuuritegelase Johannes Rööbi 120. sünniaastapäeva.

Kevadel aga pälvis 539-eurose KOP-toetuse meie projekt „Pesumasin hajaasustuse veemurede leevenduseks“.

2012.-2013. a tegelesime suurprojektiga “Urvaste külaköögi arendamine”, mida rahastas regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Siin on projekti kirjeldus:

Projekti eesmärk on suurendada olemasoleva külaköögi arendamise kaudu Urvaste Külade Seltsi majanduslikku võimekust ja sõltumatust.Alleesmärgid: – Töötada välja Urvaste külaköögi paikkondlikku eripära arvestavad püsitooted – nii koduste toitude menüü kui kaubandusvõrgus turustatavad tooted – Luua seltsi ning külaköögi logo ja kujundada pakendid – Leida uusi turundus- ja turustuskanaleid – Koguda vanema põlvkonna inimestelt kokku võimalikult palju infot Urvaste kandi toiduvalmistamise viiside, tavanditoitude ja söömiskommete kohta – Luua seltsi liikmete baasil stabiilne köögimeeskondProjekti ürituste raames viime kogukonnaliikmetele eksperdi osalusel läbi 4 degusteerimispäeva, kus saavad nii toidu pakkuja kui degusteerijana osaleda kõik valla elanikud. Iga-aastasel Urbanipäeva laadal keskendume toidutraditsiooni tutvustamisele õpitubades.KÜSK rahastab projekti summas 16 386,02 eurot.

Projekti raames ja projektiga seonduvalt toimunud:

21. aprillil külaköögi teemapäev “Toitude kaunistamine”

Aprilli algul saime “Uma Meki” tunnustuse oma uuematele toodetele  – Kaerakamale ja Kesväkrõpsule. Valmisid ka meie eritellimusel Epp Margna kujundatud suuremad “Uma Meki” kleepsud, kuna uute nõuete kohaselt ei tohi toidupakend olla märkamatult avatav ja taassuletav, kleebistega saavutame vastavuse nõuetele.

3. aprillil toimus Urvaste Külade Seltsi kevadine inspirasioonireis, külastasime Kopli karjamõisa mahetalu Tõllistes ning Uhti avatud ateljeed Ülenurmel, kus kogesime pererahva ja külastajate ühise toiduvalmistamise (pelmeeniteo) sünergiat.

Märtsi lõpul lisandus meie kamatoodete ritta mahe kaerakama – just seda sorti kama tunneb või on tundnud suur jagu soome-ugri rahvastest. Kaerakama oli ka Eesti aladel enim levinud pärast odrakama ja enne Mulgimaalt levima hakanud mitmeviljakama.

24. märtsil lastekino ja köögi teemapäev. Valmistasime salateid idanditega, kohupiimakreemi rulli, toorjuustuga kilu- ja singirulli, mis koos paradiisiõuna siirupist morsiga pärast lastefilmi ühiselt nahka pandi.

8. märtsil, seltsimaja naistepäevapeol olid laual muu hulgas “päevalilled” – piduroog, mida meie küsitletud inimesed mäletasid nõukogude ajast.

Veebruaris-märtsis katsetasime omakogutud pärimustoitude retsepte – valmis koduõlu, mille jaoks kasvatasime ise nisu- ja rukkilinnaseid, töötlesime neid erineval moel, et valmistada õlleleivad, leidsime inimese, kes oli korjanud linnaseid, millest valmistasime tõmmise, valmivale õllele (virdele) lisasime kadakaoksi. Ka omatehtud õlu leidis koha naistepäevapeo laual.

Valmistasime ka metsmaasika-munavalgevahtu ning kirjeldasime kamategu.

Sellest kõigest tegime fotod ning meie pärimustoidu tegu ilmub peagi Võru kokaraamatus (koostaja Triinu Guerrin).

13. veebruaril osalesime Võrus “Uma Mekk toidutee” koosolekul. Projekti eesmärk oli Võru- ja Setomaa kohaliku ja elamustoidu pakkujate kaardistamine ja paketeerimine. Valmisid mitmes keeles infotrükised turismiettevõtete jaoks ning kontaktiinfoga lauakatted toidukohtada külastajate tarvis.

12. veebruaril külaköögi teemapäev: valmistasime martsipaniküpsiseid.

Detsembrist veebruarini kogusime toidupärimust kohalikelt eakamatel inimestelt, võrdluseks õnnestus hiljem saada veel üks põhjalik uurimus Urvaste toidutraditsioonidest.

27. jaanuaril külaköögi teemapäev. Valmistasime kotlette – kukeseene-, peedi-, soja-, jmt põnevaid kotlette.

14. detsembril tunnistati konkursi Uma Meelüs esindusmeene kategoorias parimaks Urvaste kama stardikomplekt (kama + 2 käsitööna valminud lusikat ja savikaussi puitkarbis, autor Ahti Parijõgi)  13. detsembril ettekanne Võro söögi tsõõriklavvan – kuimuudu mi tan Urvasten kama teemi 23. novembril ettekanne “Loodushoiust sündinud ettevõtlus” Võrumaa kodanikuühenduste konverentsil 4. detsembril sai Urvaste Selts tunnustatud mahekäitlejaks: meie kama ja kesväkrõps on nüüd ka ametlikult mahetooted 18. novembril külaköögi teemapäev: leiva-/saiategu ja piparkoogitainas 9. novembril külaköögi teemapäev: vorstitegu (verivorst, tanguvorst, kartulivorst, vürtsvorst) 12. oktoobril osalemine Võru Instituudi kokkukutsutud Võrumaa toidu ümarlaual/Võro söögi tsõõriklavvan 13. oktoobril osalemine Uma Mekil 14. oktoobril Hoidiste ideepäev 7. MAIL Urvaste seltsimajas KÜLAKÖÖGI IDEEPÄEV 26. MAIL Urbanipäeva laat Urvastes Kirikukülas Teised olulisemad elluviidud tegevused aprill-detsember 2012: KEVAD/SUVI 1. Kamapakendite täiustamine ja mitmekesistamine – värvilised sildid ja lisaks tavapärasele paberkotile ka puidust kinkekarbid 2. Uue toote – Kesväkrõpsu – väljatöötamine ja turundamine 3. Urvaste Külade Seltsi logo loomine 4. Külaköögi menüü väljatöötamine ja gruppide toitlustamine 5. Pannkoogikohviku pidamine Pokumaal maikuust septembrini SÜGIS/TALV 1. Seltsimaja kodulehe täiustamine 2. Kama tootmise vastavusse viimine mahenõuetega 3. Katsetused tootearenduses: erinevad kamad ja kamalaadsed tooted, peedisiirup, magusad hoidised

ELLUVIIDUD PROJEKTID 2012: 1. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetatud projekt “Urvaste ja Sangaste noorsootöö tegevuskava väljatöötamine” Partneritena osalevad projektis Urvaste ja Sangasta vallavalitsused.  Projekti  eesmärk on koostada tegevuskava ja äriplaan aastateks 2012-2017, mille alusel hakab Urvaste ja Sangaste vallas toimima laiapõhjaline noorsootöö alates perenõustamisest kuni suve- ja töölaagriteni. Leiame ka lahenduse noorsootööga seotud transpordiprobleemile ning valmistame ette  dokumendid noorsootöö koordineerimise delegeerimiseks. Projekti fookusgruppideks on

  1. I kooliastme läbinud lapsed vanuses 11-15, kes on väärtuspõhisele kasvatusele vastuvõtlikus eas;
  2. Põhikooli lõpetanud noored, vanuses 16-25, kes ei ole  veel teinud erialavalikuid, kel on palju vaba aega ning kes võivad olla ka  töötud

Samuti keskenduvad kavandatava projekti tegevused probleemsetele noortele  nõustamissüsteemi väljatöötamisele (individuaalne ja perenõustamine, huvide väljaselgitamine, motiveerimine) vaba aja sisustamise planeerimisele Projekti üldine eesmärk on luua tegevuskava, et tugevdada noorte sidet kodukohaga ja aidata kaasa nende initsiatiivi hoidmisele ja suurendamisele. Seeläbi on võimalik, et nad pärast eriala ja kogemuste omandamist tulevad kodukanti tagasi ning aitavad piirkona edendada. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti kogumaksumus on 4535,94 eur, sellest 3927,74 KÜSKi toetus.

Kohtumised Keeni ja Kuldre Kooli 7.-9. klassidega. Veebruar 2012 Kohtumiste eesmärk oli välja selgitada noorte ootused suvise laagri osas. Alustasime perekonnamänguga, et pinged ja hirmud maha saada ning rühmad moodustada. Rühmatööna selgitas välja iga grupp (3 gruppi) 4-5 omadust hea laagri kohta ja 4-5 sellist omadust, milline laager olla ei tohiks. Lõpetasime grupimänguga „Alligaatorite jõgi”, mis on väga hea meeskonnatöö harjutus. Keeni Kool 7.-9. klass

Hea laager Äratus kell 10.00 Grillimisvõimalus Tünnisaun Ujumiskoht Öörahu kell 2.30 või ei oleks üldse Head magamistingimused Disko Aeg peab olema hästi planeeritud Laagri korraldajad peavad olema sõbralikud Hea söök, hea söök ja jook Laager peaks olema pikk Et saaks raha   Laagri miinused Halb söök Kui mehi on rohkem kui naisi Kui  on kindel päevaplaan (ei saanudki täpselt aru, kas see on hea või halb) Et peksa ei saaks Kui vaba aega üldse ei ole Kui on halb ilm Et ei oleks väga pikk laager, koduigatsus Lühike laager Igavad tegevused Kui korraldajad ei kontrolli lapsi

Kuldre Kool 7.-9. klass   Hea laager     Hea seltskond 5x Hea toit 2x Palju tegevusi 9x Öörahu ei oleks Aktiivne seltskond 2x Toimuda suvel 2x Suhtlemis- ja meeskonnamängud 3x Pidu, disko Põnev 2x Uued tutvused Odav Ilusad (positiivsed) poisid 2x Mängud Pallimängud Sõbralik seltskond 3x Järv ja võistlused   Halb laager Halb söök 3x Halb seltskond 2x Igav 8x Ülerahvastatud 2x Range Liiga vähe rahvast 2x Vähe tegevust 7x Poisid 3x Passiivne seltskond Kaugel   Projekt lõpusirgel – veebruar 2011: Valmib noorsootöö tugiteenuse plaan Projekt „Urvaste ja Sangaste noorsootöö tegevuskava väljatöötamine“ hakkab lõppema. Meie 3-liikmeline meeskond on korraldanud mitmeid kohtumisi ning viinud läbi 20 süvaintervjuud, et täpsemalt teada saada, mis on noorsootöös need probleemid, mida üks MTÜ kohaliku omavalitsuse, noortekeskuse ja kooli partnerina saaks aidata lahendada. Selgus, et palju muresid nii noortel, vanematel kui õpetajatel on seotud omavaheliste suhtlemisraskuste ning sügavama usalduse puudumisega. Tegelikult on nii noored, lapsevanemad kui õpetajad kooli ja noorsootöö teemal meeleldi valmis kaasa rääkima ja tegutsema. Noored sooviksid võtta rohkem vastutust ja õppida end paremini väljendama. Lapsevanemad soovivad dialoogi kooliga ning omavahelist suhtlust. Õpetajad on väsinud, vajavad nii omavahelist lõõgastavat suhtlust kui asjatundja abi, et osata probleemidega toime tulla. Seega on puudus noori aktiveerivast ja kogukonda sidustavast noorsootöö tugiteenusest. Meie projekti lõpuks valmib tegevuskava, mille abil saame ellu viia juba päriselt noortele, õpetajatele ja lapsevanematele mõeldud tegevusi  – teemaõhtuid huvitavate külalistega läbi terve aasta, koolitada välja lastelaagrite juhid ning kasvatajad ning katsetada ka päris uutmoodi laagrit. Seda kõike küll ainult siis, kui MTÜ Tugitare poolt esitatav jätkuprojekt toetust saab. 31. jaanuaril oli see huvitav päev, kui tegime kaheksa Urvaste ja Sangaste vallatöötaja ja aktivistiga pisikese ringsõidu, et uurida, kuidas töö noortega ning kooli ja kogukonna side mõnes paigas toimib. Põnevad kohtumised mitmel pool Esmalt kohtusime Võrus MTÜ Lahedad Naised Lahedalt mootori Helle Kiviga. Hellel on Põlvamaalt oma kodukülast noortekeskuse rajamise ja selle juhtimise kogemus. 5 aastat tegutsenud  keskus aga jäi aga tühjalt seisma kuna piirkonnas ei leidunud inimest, kes sellega edasi võinuks tegelda. Samas suhtus ka vald sellesse ükskõikselt  ning ei soovinud olukorrale lahendust leida. Nüüd on Võrru kolinud ja projektimajanduses jätkanud Hellel käsil juba palju suuremad ettevõtmised ka noorsootöö osas – äsja lõppes näiteks 3 aastat kestnud projekt Põlva- ja Võrumaa õpi- ja käitumisraskustega noortele. Ringreisi lõpetasime hirmkülmas Kääpa vana koolimajas, kus meid tervitas sooja naeratusega Kati Orav. Kati ja tema abikaasa Ingmar juhivad MTÜd Kating Noored, kes on Lasva valla koostööpartneriks noorsootöö korraldamisel valla külades. Kati tõdes, et tasemel noorsootöö jaoks napib nii raha kui noorte endi pealehakkamist. Vahel jätab ta otsad meelega lahtiseks, et noored hakkaksid ka ise midagi korraldama. Kati usub, et kui Kääpa „Uma Tare“ remont tehtud saab ning terve maja noorte päralt on, läheb noorte innustamine lihtsamaks. Noortega toimetab ta praegu mitmes külakeskuses. Nii Helle Kivi kui Kati Orav leidsid, et noorsootöö tegemiseks tuleb leida ennast kehtestada oskav ja võimalusel noorsootööd õppinud inimene ja tema rasket tööd piisavalt tasustada. Ka kool voolib isiksust Nende kahe kohtumise vahepeale jäi Rosma Johannese kooli ja lasteaia külastus, kuhu sattusime just Kuupeo ajaks. Neil kuu lõpul toimuvail pidudel näitavad lapsed üksteisele ja õpetajatele-lapsevanematele, mida nad vahepeal uut on õppinud. Oli igavesti vahvaid laule ja luuletusi, sõnamänge eesti, inglise ja vene keeles. Kõigil ülesastumisel oli lastele kas kaasalugemise või pillimänguga toeks klassiõpetaja. Eks ole ju lapse koolielu palju kindlam ja turvalisem, teades et su esimene õpetaja jääb sinu klassijuhatajaks kuni 8. klassini. Ka klassiruumid ning laste käelised tegevused lähtuvad Rosmal laste emotsionaalsest ja kehalisest arengust. Nii on algklassid värvitud looduslike värvidega hästi soojades ja rõõmsates toonides sellepärast, et väikesed lapsed omandavad kõike läbi emotsioonide. Vanemate laste klassiruumid on jahedamates, rahulikumates toonides, sest see soodustab mõtlemist ja analüüsimist. Käelist tegevust alustavad lapsed pehmetest materjalidest – lõngast, savist. Käte tugevamaks muutudes jõutakse puutööni ning lõpuks kuni kiviraiumiseni välja. Nii eri käsitööliikide kui kunstiga tegelevad poisid ja tüdrukud ühtviisi. Ja pildid klassiruumide seintel on tõeliselt ilusad. Nagu ka õpetajate kujundatud tunnistused  – igale lapsele ainulaadse pildi ja õpitulemuste kirjeldusega, milleks võib vabalt olla ka näiteks luuletus. Vanemad ja kool astuvad ühte jalga Muusikaklass on tulvil põhiliselt käsitsi valmistatud pille, mida igal võimalusel ka kasutatakse. Otse koolimaja vastas asuva lasteaia teevad õdusaks nii hoone väärikas vanus, natuke Segasumma suvilat meenutav  kodune olemine kui see, et siin on köök, kus valmivad kooli ja lasteaia toidud. Rosma waldorfkooli asutajad olid lapsevanemad, kes on ka kooli arengukava vedav jõud. Ka nelja aasta eest alustanud Vanemate kool on nende endi algatatud. „Vanematel puudub teadmine lapse arengust,“ tõdevad õpetajad isegi Rosmal. Kas ei peitu siin paljude probleemide põhjused? Kuigi näib, et 1989. aastal rajatud Rosma koolil on asjad läinud üha ülesmäge ning peagi loodetakse avada veel kolmaski lasteaiarühm, siis tegelikult  ei olnud koolielu mõni aasta pärast avamist sugugi nii helge. Alguse entusiasm oli kadunud. Päästerõngaks osutus uue lapsevanemate põlvkonna pealekasvamine, nemad peavad koolielus osalemist juba endastmõistetavaks.   Airi Hallik-Konnula Projekti juht, Urvaste Külade Selts ***Tagasiside ringreisil käinutelt Avo Kirsbaum, Urvaste abivallavanem: Helle Kivi sõnadest jäi enim kummitama nende rajatud noortekeskus, mis sai küll valmis aga õigesti toimima ei hakanudki. Kuidas meil selline asi toimima hakkaks ja püsima ka jääks! See on nagu koolis viie saamine, seda on võimalik saavutada, aga järjepidevalt viisi saada nõuab suurt pühendumist ja järjepidavust. Rosma koolis oli väga tore vastuvõtt, kus sattusime kuukontserdile. Troikatants, milles osalesime oli väga vahva. Minu jaoks täiesti uus kogemus, teistmoodi saab ka! Kääpal oli küll külm, aga tundub et ühel päeval kui see maja valmis saab siis võib kadedust tunda. Nemad lähevad seda teed, et pühendavad ennast ühele noortekeskusele, mõtlemise koht… Samas sain noorsoo töötaja jutust aru, et justkui neil mingi tegevus käib aga meil… Nii hetkel ongi mõttes, et meil peaks ka mingi kava või plaan olema.  ENTK (Eesti Noorsootöö Keskus) kutsub osa võtma noorsootöö kvaliteedi hindamise projektist, mis toimub veebruarist juunini 2012. Anita Tretjak, Uue-Antsla rahvamaja ringijuht: Ringsõit oli igati huvitav ja minu jaoks uudne. Inimesed kellega tollel päeval kohtusime olid rõõmsameelsed, aktiivsed ja kogemusrikkad. Huvitav on kuulata, kuidas miski alguse sai, kuidas on praeguseni tegutsetud ja millised on tulevikuplaanid ja ootused. Siiski kõige rohkem hämmastas mind Rosma kooli külastus, sealne õhkkond ja inimesed on veidike teistsugused kui oleme harjunud nägema. Õpetajate ja õpilaste vaheline side on tugev ja kõiki koheldakse samaväärselt. Teistelt sain aga mõningaid mõtteid, kuidas võiks arendada noorte tegevust Urvaste vallas. Merle Tombak, projektimeeskonna liige, Kuldre Kooli hoolekogu esimees: Kõige rohkem kõnetas kindlasti Rosma kooli külastus. Imetlusväärne, et kooli juhivad lapsevanemad. Lapsevanemte panustamine on loomulik ja elemntaarne. Et kui midagi tehakse, teeb kõikseemees-viimne kui õpilane ja kaastaud on kõik õpetajad. Milles seisneb “saladus”, et tavakoolis puudub koostöö kooli ja kodu vahel? Miks vanemad ei ole väga palju nõus panustama koostööle.   Projekti käik september – november On toimunud 3 meeskonna koosolekut ja väiksemaid konsultatsioone. Enamasti on kaasatud ka meie projekti ekspert Ivika Nõgel. Teemadeks tööülesannete täpsem jaotus, projekti tutvustus koolides, õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate süvaintervjuude koostamine, ühenduste ümarlaua läbiviimine, intervjueerimise üksikasjad. 21. oktoobril tutvustasime Kuldre ja Keeni kooli 7.-9. klassi õpilastele projekti ning rääkisime ka Urvaste ja Sangaste valla kodanikuühendustest ning MTÜde tegutsemispõhimõtetest laiemalt. Keenis oli 38 osalejat, Urvastes 32. 31. oktoobriks kutsusime vallalehtede vahendusel kõiki noorsootööst huvitatud organisatsioone ümarlauale Uue-Antslasse, et arutada, kuidas ühiselt noorte vaba aega sisustada, kes on huvitatud töö pakkumisest, kes erinevate laagrite läbiviimisest, silmaringi laiendamisest. Kuidas teha asju üheskoos. Osalejaid oli 23, esindatud oli 12 organisatsiooni. Novembris viis projektimeeskond (Marju, Merle, Airi) läbi 20 süvaintervjuud kahe kooli õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate hulgas. Küsimused puudutasid noorte huvisid, vaba aja veetmise võimalusi ja soove, ametivalikut ja ootusi suvisteks töövõimalusteks. Samuti rahulolu kooliga, õppimisharjumust, lemmikaineid, sõpruse/usalduse teemat ja nõustamisvajadust. Küsitlustulemuste põhjal oleme praeguseks visandanud tulevase noorsootöö tegevuskava olulisemad tegevussuunad. Need, muide, üllatasid meid endidki ning erinevad päris palju sellest, mida me lähteülesannet püstitades kõige olulisemaks pidasime.   Projekti “Urvaste ja Sangaste noorsootöö tegevuskava väljatöötamine” süvaintervjuude lühikokkuvõte (november-detsember 2011) NOORTE VAJADUSED –          Noored räägivad meeleldi (intervjuudele vastamine) > dialoogi vajadus nende poolt –          Tuleks nendega rohkem individuaalselt tegeleda –          Suveks organiseeritud tegevust –          Umbes 5-päevased suvised tegevused *TPL * Teemalaagrid * Võsalõikus * Ehitamine * Maasikad, kurgid * Teenindussektor *Tuulekaer – Rohkem vastutusvõimalust (õppimises on iseseisvad, aga ka töös võiks olla võimalust vastutust võtta) – Osad eelistavad töölõike üksi teha, ise vastutada – Väiksemate võimalustega lapsed saavad paremini hakkama – Avatus vs tagasihoidlikkus – KÕIGE SUUREM PROBLEEM TRANSPORT – Pole kohta, kus kokku saada – Ise tegemise soodustamine, nii et nõuded oleksid täidetud – Potentsiaaliga noorte rakendamine – Kool ei võimalda end väljendada – Foorum (anonüümne)   LAPSEVANEMATE VAJADUSED *rahamured, kõike ei saa võimaldada *asjadega läheduse kompenseerimine *aja ja tähelepanu defitsiit *transport *rohkem kopereerumist, hirm tüliks olla *laste suvised tegevused, nõus panustama *raske olla lastega ühel lainel, sest elu muutub nii kiiresti *lastevanematel hirmud *hirmud, ebakindlus, eelarvamused *piinlik abi küsida *patuoinaste märgistamine *hirm lastele kättemaksmise ees õpetajate poolt *kokkupuuted kooliga väikesed *koostöö lastevanemate vahel nõrk, koordinaator puudub *lapsevanemad vajavad tuge, oskustest, teadmistest puudu   ÕPETAJATE VAJADUSED

  • Psühholoogi vajadus (nii lastele kui õpetajatele)
  • Lapsevanemate koolitamine
  • Õpetajate omavaheline suhtlus ja lõõgastus; õpetajad on väsinud
  • Õpetajad ei oska oma ainet seostada ja näiteid tuua igapäevaelust
  • Lastel on õpetajate arvates distsipliini probleem  ja puuduvad praktilised oskused
  • Õpetajad on väga koolikesksed, ei näe väljapoole, piiritlevad tegevuse kooliga
  • Pere probleemid kajastuvad õpiraskustena
  • Paljudele õpetajatele meeldib noortega olla ja on nõus ka panustama
  • Õpetajad vajavad seadusetundmiseks vajalikku koolitust- nad ei tea mis lubatud, mis mitte

2. Projekt „Teeme kino!“ (Leader) Projekti raames soetatakse Urvaste seltsimajja kinotehnika, millega taastatakse Urvastes kinonäitamise traditsioon.  Pärast kinotehnika soetamist planeerime näidata Urvaste seltsimajas kino vähemalt 1 kord kuus. Kino näitamiseks kasutatakse Urvaste seltsimaja saali, projekti raames ostetakse ka pimenduskardinad. 4. Projekt „Urvaste kihelkonna rahvarõivaste soetamine“ (Leader) Projektis saab Urvaste naisrahvatantsurühma täiskomplekt Urvaste kihelkonna rahvariided – pluusid,seelikud, vööd, põlled,peakatted, pastlad, jakid ja sõled. Ühiseid, Urvaste kihelkonna rahvarõivad on vajalikud naisrahvatantsurühmale esinemisteks, kuid ka Urvaste piirkondliku identiteedi säilitamiseks. Korrektsete rahvariiete kandmine aitab säilitada Urvaste piirkonnale iseloomulikku pärimuskultuuri   HILJUTI TEOSTATUD PROJEKTID * Urvaste külaköögi tehnika projekti raames (Leader 2010/2011) saime seltsimajja soetada köögiseadmeid nagu koduköögi jahu-/helbeveski, külmik, universaalsegaja ja köögiviljalõikur/peenestaja. Pärast projekti elluviimist oleme läbinud külaköögi tunnustamisprotsessi ning võime siin valmistatud toitu ja kamajahu ka päris ametlikult pakkuda. * Urvaste külakogukondade tugevdamine innovatsiooni ja kaasamise abil (01.04.2010 – 31.03 2011) Projekti eesmärk on suurendada kogukondade aktiivsust ja ise hakkama saamist piirkonna seltside, avaliku ja ettevõtlussektori koostöö kaudu Tegevused – > tulemused: 1) Kogukonna kinkekaardi URBANI kasutuselevõtt vabatahtliku töö tasustamiseks ning koostööpartnerite leidmine. Kinkekaardiga väärtustame vabatahtlikku talgutööd kodukandi heaks ning asutusi/ettevõtteid, kes toetavad kodanikuühiskonda, luues soodustusi vabatahtlikele talgulistele; 2) Kogukondade seminari ning Urbanipäeva laada tulemusena näeme kogu valla seltside, avaliku ja erasektori suuremat koostööd ning kaasame võrgustikku ka nö uinuvate külade potentsiaalsed aktivistid. Valmib vähemalt 1 täiesti uus piirkondlik arengukava Kuldre kandi kohta; 3) Kuldre Kooli arengukonverentsi kaudu otsime kooli tulevikunägu 4) Urvaste seltsimaja/Urvaste Külade Seltsi kodulehe loomise, seltsimaja arengustrateegia väljatöötamise ning piirkonna arengukava uuendamisega tugevdame oma kandi külasid, Urvaste seltsimaja kui kodanikualgatuse- ja kultuurikeskust ja Urvaste Külade Seltsi kui seltsimaja sisuliste tegevuste koordineerijat ja piirkonna üht vanimat kodanikuühendust; 4) Projekti kokkuvõtva seminariga esitame avalikkusele ülevaate tehtust (powerpoint kinkekaardi kasutuselevõtust ja talgutest, uued arengukavad), kogume tagasisidet ning teeme järeldusi. * Urvaste kaugtöökeskuse mudeli väljatöötamine (KOP) Seoses majanduslangusega on Urvastes elanike seas suurenenud tööpuudus 3 korda. Urvaste piirkond on  veel kehvemas seisukorras, kuna piirkonnas on vähe ettevõtjaid, ühistransport Urvaste valla keskusega ja lähilinnadega on halb, samuti puudub piirkonnas lastehoiuvõimalus. Kaugtöökeskuse loomine Urvaste seltsimajja leevendaks kõiki neid probleeme. 28.juunil toimub õppereis Laulasmaa Kaugtöökeskusesse, kus saame tutvuda sealse keskusega.  5.juulil on Urvaste Seltsimajas Urvaste kaugtöökeskuse seminar, erinevaid kaugtöökeskuse tüüpidest jm kaugtöökeskustega seonduvast tuleb rääkima Eesti Kaugtöökeskuste Ühingu liige Kadri Seeder ja Kanepist Enn Ruusmaa.   *  Käsitöövahendite soetamine (Kulka) Projekti käigus saab soetada käsitöövahendeid, et viia läbi kirivöö, lätilapilise vööde ning sõba kudumise õpitubasid.   * Õppides loome ( KOP) Selle aasta lõpust saime veel hea uudise KOP programmist – seal sai rahastuse veel üks projekt. Projekti “Õppides loome” rahalisi vahendeid saame  kasutada Urvaste seltsimaja kardinate valmistamiseks. Kogenud juhendajaga ja vabatahtlike inimestega mõtleme koos välja,millised kardinad seltsimajja sobiksid ning me õmbleme need ka ise valmis. Samuti soetatakse kardinapuud. Projekti maksumus on üle 24 000. Projekt omaosaluse kogumiseks avasime annetuskonto.