Kuna seltsimajja on viimasel ajal lisandunud ja lisandumas uusi käsitöömeistreid, esitasime veebruaris Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (KÜSK) projekti “Urvaste seltsimaja  elava käsitöö elamuskeskuseks – tegevuskava koostamine”, et koos ekspertidega koostada tegevuskava käsitöö ja toiduvalmistamise kompetentsi jagamiseks ning seltsimaja e-turunduse edendamiseks.  KÜSK toetaski projekti 3900 euroga!

Tegevuskava koostamise raames viime läbi käsitööhuviliste küsitluse ja valmib finantsplaan. 30. aprillil toimus esimene arenguseminar olukorra kaardistamiseks ja tegime ka algust teenuse disainiga. 12. aprillil arutasime seltsimaja tegutsejate ringis küsitluse sisu ja korraldust, erinevate sihtgruppideni jõudmist, maja avamist suvistele möödasõitjatele jm.

Projektimeeskonnas on seltsimaja ja käsitöömeistrite poole pealt Airi Hallik-Konnula, Kadri Võrel ja Karille Bergmann, aga kaasame ka teised seltsimajaga seotud meistrid. Arengukspertideks on Ülle Puustusmaa (teenuste disain, sihtgrupid), Harli Uljas (finantsplaani nõustamine), Siiri Tiivits-Puttonen ( nõustamine e-turunduse ja kodulehe kaasajastamise valdkonnas), Ivika Nõgel (tagasisidestamine lähtuvalt Urvaste seltsmaja arengustrateegiast).

Piltidel on kaks erinevat aruteluvormi – Ülle Puustusmaa juhitud seminar ja siis tavapärane lõunapaus seltsimajas, mis seekord venis koos arutelu ja tikkimis-õmblustööga ikka paari tunni pikkuseks.

Eelmisel kevadel saime rõõmustava uudise Võrumaa Parterluskogust: PRIA LEADER-programmist toetatakse seltsimaja vanade akende kordategemist ja peaukse vahetust kokku 36 733,5 euroga. Lisaks saime Antsla vallalt toetust projekti omafinantseeringuks ning aknapõskede kordategemiseks kokku 7000 eurot. Kevadele läheme vastu 13+2 restaureeritud aknaga ning 8 akna taastamine ja uue peaukse valmistamine seisab veel ees.

Projekti elluviimise käigus on selgunud, et ei piisa ka ainult aknapõskede kordategemisest, et tervikpilt kena oleks. Nii on selts omavahenditest lisanud just nii palju, et akendega seinad üleni kenad oleksid. Vähe sellest – üks ruum on praeguseks üleni renoveeritud. Leiame, et akende taastamisega on ajaloolise koolihoone väärtus palju suurem. Soojapidavus on hea ning õhutamise teevad lihtsaks unikaalsed sulgursüsteemid, mida igaüks võib kohapeale vaatama tulla.

Eelmine aasta möödus Urvaste Külade Seltsil suuresti koroonapandeemia tähe all – esmakordselt jäi ära Urbanipäeva laat (õigemini toimus see e-laada ja väikese ringi rohevahetusena) ning palju teisi laatasid, kus selts oleks saanud kama müüa. Seltsimajas tuli ära jätta mitmed kinoseansid ja ka seltsirahva igakuised kokkusaamised. Siiski toimus kokku 18 külakino seanssi kokku 406 külastajaga. Rahvarohkeimad filmid olid „Olemise ilu“, mil toimus ka kohtumine Mart Jüssiga; film Talve, mida näitasime lausa kolm korda ja lastefilm „Sipsik“, millega koos pakkusime omatehtud sipsiku-küpsiseid ning oli nukkude ja raamatute näitus.

Teised kaalukamad ettevõtmised olid puuskulptuuride päevad augustis, mil pakkusime osalejatele toitlustust ja öömaja; 13.-15.08 „Vunki manu“ loometalgud seltsimajas, millest sai alguse Võrumaa mahesaadikute võrgustik; septembris Contra ja Marie Heibergi sünnipäeva tähistamine matka ja luuleõhtuga.

Positiivse  rahastusotsuse sai LEADER-projekt seltsimaja 21 akna restaureerimiseks. 2021.aasta kevadeks on neist valmis 13.  Põhiliselt oma maja jõududega lammutasime seltsimaja otsakorteris pliit ja ahi ning remontisime ruumid külaliskorteriks, kus toimuvad ka massaažiseansid oma kogukonna abivajajatele. Teenustööna valmis sama korteri WC ja dušinurk ning restaureeriti korteri aknad. Kohaliku omaalgatuse programmist saime toetuse nõudepesumasina soetamiseks. Sihtotstarbelist toetust saime ka Antsla vallalt. Omatulu teenis selts põhiliselt kama müügist (valmistasime 1200 kg erinevaid kamasid) ja suvise toitlustusteenusega Pokumaal. Valmistasime ja pakendasime külaköögis ka 1300 liitrit mahedat õunamahla. Palgalisi töötajaid oli kaks, mõlemad osalise koormusega.

Urvaste seltsimaja oli 2019. aastal igapäevases kasutuses, lisaks kamateole ja seltsi üritustele seadis siin rahvariiete töötoa sisse käsitöömeister Karille Bergmann. Seltsil oli kaks palgalist töötajat (perenaine ja kamameister) ja kolm juhatuse liiget. Oma teenuseid pakkusid vastavalt vajadusele maniküür-pediküür ja juuksur. Aktiivselt kasutati pesupesemise teenust. 2019. aasta olulisim ettevõtmine oli seltsimaja keskküttesüsteemi väljaehitamine summas 46206,85 eurot, millest 39 992 eurot saime PRIA Leader-meetmest, 6214 eurot valla projektitoetusena. Vald tellis majja ka täiendavad tuletõkkeuksed ning raamatukogu keskküttetorustiku . Suure töö tegi projekti juures juhatuse liige Kadri Võrel, sest radiaatorite tagused pinnad vajasid puhastamist, pahteldamist, värvimist. Vastavalt vajadusele värbasime abilisi ka väljastpoolt maja, sh oli ühe inimese osas leping Töötukassaga. Üks mahukamaid töid oli keldrist puitosade ja pinnase eemaldamine pelletipunkri ja katla paigaldamiseks. Tänu abilisele ja märtsis juba tänu keskküttele kahanes ka naiste kõige raskem töö – siiani tuli talvel igapäevaselt tassida majja kümnekonna ahju puud, pooled neist II korrusele.

KOP-projekti toel hankisime 15 kõrgemat tooli külakino jaoks ning paigaldasime vanadele toolidele uued polstrid ja katted. Lisaks saime KOP-toetuse suurte kiritelgede hankimiseks. Kasutuskõlbulikuks sai kohandatud kolm väikest ruumi endistes õpetajate korterites. Samuti värvisime üle I korruse kiviplaadid ning alustasime akende tihedamist hoone soojapidavuse parandamiseks. Seltsimajas toimus 25 külakino seanssi (kokku näitasime koostöös Kinobussiga 21 filmi), külastajaid käis kokku 508. Ühekordsetest sündmustest väärivad mainimist Islandi teemapäev (03.03), vastlapäev ja iga-aastane külakoosolek pastoraadis (05.03), Urbanipäeva laat (25.05), laulu- ja tantsupeo tule toomise laua katmine Tamme-Lauri tamme juures (17.06), Ümber Uhtjärve jooks (21.07), Harry Neeme mälestuskonverents (23.07), seltsi aktiivsete liikmete väljasõit Võrumaa aedadesse ja ettevõtetesse (29.07), traditsiooniline jõulukaunistuste ja piparkookide tegu (01.12), reisi- ja muude juttude õhtu (03.12) Projektitoetust nii vallalt kui Kultuurkapitalilt saime laada ja konverentsi korraldamiseks, ainult Kultuurkapitali ning kogutud osalustasu eest viisime läbi Uhtjärve jooksu. Kamategu tutvustasime Mulgimaal Heimtalis, Kanepis ja Narvas, seltsimaja tegemistega käisid tutvumas Vidrike külaelu vedajad, Võrumaa käsitöömeistrid, Jõgeva Koostöökogu, Lindi külaselts, külalised Soomest Pyhärantast ja Vastseiinast, Setomaa valdade liidu Eesti-Läti koostööprojektis osalejad Setomaa, Ape, Alutaguse ja Engure vallast. Pikema artikli meie tegemistest avaldas Maaleht 12.11.2019. Meil on olnud kena koostöö nii vallaga, kelle toetuseta me ei jaksaks maja sooja ja avatuna hoida, kui ka kõrvalmajas tegutseva Urvaste Kooliga.